Category: Greetings | Tervitusi - Maakeel: Estonian Language

Võro Kiil': The Võru Dialect

7/4/2016

0 Comments

VÕRU KIIL'

EESTI KIRJAKEEL

ENGLISH

Põhisõnavara Võrdluseks | Comparison of Basic Vocabulary

Tsirk
Susi
Pini
Mõts
Kõiv
Maa
Imä
Esä
Sõsar
Miis
Ilm
Kiil'
Nägo
Oppaja
Lindama
Ikma
Mõskma
Vahtsõnõ
Verrev
Lämmi
Illos
Veidüq
Pall'o
Olõ-iq
Sääl
Pääle

Lind
Hunt
Koer
Mets
Kask
Maa
Ema
Isa
Õde
Mees
Ilm
Keel
Nägu
Õpetaja
Lendama
Nutma
Pesema
Uus
Punane
Soe
Ilus
Vähe
Palju
Pole
Seal
Peale

Bird
Wolf
Dog
Mets
Kask
Land
Mother
Father
Sister
Man
Weather
Language
Face
Teacher
Fly
Cry
Wash
New
Red
Warm
Pretty
Few
Many
Isn't
There
Onto

Asesõnad | Pronouns

Maq
Saq
Timä
Miiq
Tiiq
Nimäq
Seo
Taa

Mina
Sina
Tema
Meie
Teie
Nemad
See
Need

I
You (sing.)
He, She
We
You (plural)
They
It
Those

Küsisõnad | Question Words

Miä
Kiä
Kuis
Ku pall'o
Kon
Kohe
Kuna
Mille
Minktarbis

Mis
Kes
Kuidas
Kui palju
Kus
Kuhu
Millal
Miks
Milleks

What
Who
How
How many
Where
Where to
When
Why
What for

Arvud | Numbers

Ütś
Katś
Kolm
Nelli
Viiś
Kuuś
Säidse
Katõssa
Ütessä
Kümme

Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa
Kümme

One
Two
Three
Four
Five
Six
Seven
Eight
Nine
Ten

Nädalapäevad | Days of the Week

Iispäiv
Tõõsõpäiv
Kolmapäiv
Nelläpäiv
Rii:di
Puu:l'päiv
Pühäpäiv

Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev

Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday
Saturday
Sunday

Täisminevik | Present Perfect Tense

Ole käüdüq
Ole olnuq
Ole kõnõlnuq
Ole tulnuq
Ole ütelnüq

Olen käinud
Olen olnud
Olen rääkinud
Olen tulnud
Olen öelnud

I have gone
I have been
I have spoken
I have come
I have said

Sisseütlev | Illative Case

Külän
Majan
Mõtsah
Päivän

Külas
Majas
Metsas
Päevas

In a village
In a house
In a forest
In a day

Mitmus | Plural

Silmäq
Käeq
Mõtsaq
Küläq

Silmad
Käed
Metsad
Külad

Eyes
Hands
Forests
Villages

Fraasid | Phrases

Tereq pääväst!
Tereq õdagust!
Kuis sul lätt?
Häste.
Hüvvä aego!
Aiteh!
Tere tulõmast!
Kohe lätt?
Ma lää kodo.
Oodaq!
Ma tiiä-i.
Miä sul hädä om?
Saa-i arvu.
Raamat om eesti keelest võro kiilde ümbre pant.
Mullõ taa miildüs.

Tere hommikust!
Tere õhtust!
Kuidas sul läheb?
Hästi.
Head aega!
Aitäh!
Tere tulemast!
Kuhu sa lähed?
Ma lähen koju.
Oota!
Ma ei tea.
Mis sul viga on?
Ma ei saa aru.
Raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud.
Mulle see meeldib.

Good morning!
Good evening!
How are you?
Fine.
Goodbye!
Thank you!
Welcome!
Where are you going?
I'm going home.
Wait!
I don't know.
What's wrong with you?
I don't understand.
The book is translated from Estonian to Võru.
I like this.

Allikad | Sources:
Võro-eesti-võro sõnaraamat
Võro-eesti synaraamat
VMS murdesõnastik: Võro sõnavara
Netidigisõnad sõnaraamat
Opimi võro kiilt
Eesti vaimse kultuuripärand: Võru keel
Võrokeeline kodo
Võro Kiil

0 Comments

Kihnu Kiel: The Kihnu Dialect

6/30/2016

0 Comments

KIHNU KIEL

EESTI KIRJAKEEL

ENGLISH

Põhisõnavara Võrdluseks | Comparison of Basic Vocabulary

Ljõnd
Uent
Koer
Mets
Kask
Mua
Emä
Isä
Õdõ
Mies
Jõlm
Kiel
Njagu
Õpõtaja
Ljõndamä
Nutma
Pesemä
Uus
Punanõ
Soe
Jõlus
Vähä
Paelu
Põlõ
Siäl
Piäle

Lind
Hunt
Koer
Mets
Kask
Maa
Ema
Isa
Õde
Mees
Ilm
Keel
Nägu
Õpetaja
Lendama
Nutma
Pesema
Uus
Punane
Soe
Ilus
Vähe
Palju
Pole
Seal
Peale

Bird
Wolf
Dog
Mets
Kask
Land
Mother
Father
Sister
Man
Weather
Language
Face
Teacher
Fly
Cry
Wash
New
Red
Warm
Pretty
Few
Many
Isn't
There
Onto

Asesõnad | Pronouns

Mia
Sia
Täma
Meite
Teite
Nämäd
Sie
Nied

Mina
Sina
Tema
Meie
Teie
Nemad
See
Need

I
You (sing.)
He, She
We
You (plural)
They
It
Those

Küsisõnad | Question Words

Mis
Kis
Kudas
Paelus
Kus
Kussõ
Mjõllas
Miks
Miks iest

Mis
Kes
Kuidas
Kui palju
Kus
Kuhu
Millal
Miks
Milleks

What
Who
How
How many
Where
Where to
When
Why
What for

Arvud | Numbers

Üks
Kaaks
Kolm
Neeli
Viis
Kuus
Seetse
Kahõksa
Üheksä
Kümme

Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa
Kümme

One
Two
Three
Four
Five
Six
Seven
Eight
Nine
Ten

Nädalapäevad | Days of the Week

Esmäspä
Teesimbä
Kolmabä
Neljäbä
Riedi
Laupa
Pühäbä

Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev

Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday
Saturday
Sunday

Täisminevik | Present Perfect Tense

Olõ käün
Olõ oln
Olõ riäkn
Olõ tuln
Olõ uskn
Olõ öeln

Olen käinud
Olen olnud
Olen rääkinud
Olen tulnud
Olen uskunud
Olen öelnud

I have gone
I have been
I have spoken
I have come
I have believed
I have said

Sisseütlev | Illative Case

Küläs
Majas
Metses
Päävis

Külas
Majas
Metsas
Päevas

In a village
In a house
In a forest
In a day

Mitmus | Plural

Silmad
Käed
Metsäd
Küläd

Silmad
Käed
Metsad
Külad

Eyes
Hands
Forests
Villages

Fraasid | Phrases

Tere umikust!
Tere õhtast!
Kudas siol lähäb?
Iästi.
Iä aega!
Elistä miolõ.
Aiteh!
Tere tulõmast!
Kussõ sia lähäd?
Mia lähä koo.
Udutt!
Mia ei tiä.
Sasja siol viga ond?
Mia ei sua aru.
Igas valdõs oma kiel.

Kihnu kiel ond torõ kiel.

Tere hommikust!
Tere õhtust!
Kuidas sul läheb?
Hästi.
Head aega!
Helista mulle.
Aitäh!
Tere tulemast!
Kuhu sa lähed?
Ma lähen koju.
Oot-oot!
Ma ei tea.
Mis sul viga on?
Ma ei saa aru.
Igas vallas on oma keelepruuk.
Kihnu keel on tore keel.

Good morning!
Good evening!
How are you?
Fine.
Goodbye!
Call me.
Thank you!
Welcome!
Where are you going?
I'm going home.
Wait!
I don't know.
What's wrong with you?
I don't understand.
Each parish has its own way of speaking.
The Kihnu language is a great language.

Allikad | Sources:
Kihnu Murraku Vokaalidest
[KES] Kihnu Sõnaraamat
Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimistu: Kihnu Keel
VMS murdesõnastik: Kihnu sõnavara
Kihnu Kultuuri Instituut
Eesti Keele Instituudi Fonoteek: Kihnu

0 Comments

Spoken Estonian (eesti kõnekeel)

12/30/2015

0 Comments

In spoken Estonian, especially in informal, fast speech, many words are shortened. This can make spoken language difficult to understand for people who have learned Estonian from textbooks.
Here are some examples of words which are frequently pronounced differently in fast speech.

Numbers
The word kümmend is often shortened to kend, and the letter h between two vowels is often dropped (with or without a change to the vowel sounds):
Kaeksa = kaheksa
Üeksa = üheksa
Öeksa = üheksa
Kend = kümmend
Kakskend = kakskümmend
Kolmkend = kolmkümmend
Viiskend = viiskümmend
Kaheksakend = kaheksakümmend
Üheksakend = üheksakümmend
Öeksakend = üheksakümmend

Past tense verbs
In fast speech, some sounds (frequently le, t or i) are dropped in the past tense:
Jõuds = jõudis
Leids = leidis
Murds = murdis
Mõts = mõtles
Mõtsin = mõtlesin
Ossin = ostsin
Tahsin = tahtsin
Tõssin = tõstsin
Üts = ütles
Ütsin = ütlesin

Past participles
The -nud ending can become -nd (or other sounds such as t, k) can be dropped):
Lasnud = lasknud
Old = olnud
Olnd = olnud
Osnud = ostnud
Pold = polnud
Rääkind = rääkinud
Käind = käinud
Läind = läinud
Tahnud = tahtnud
Tulnd = tulnud

Adverbs
Adverbs, especially those ending in -lt, often get shortened:
Aint = ainult
Kinlasti = kindlasti
Lissalt = lihtsalt
Lissat = lihtsalt
Prakselt = praktiliselt
Tõenäst = tõenäoliselt
Tegelt = tegelikult

Ea and ää
Ea can become ää (this is also a common change in the southern dialects, and, for some words, acceptable even in written language). Ae and äe also sometimes change to ää, and in fast speech sometimes e sounds like ä:
Hää = hea
Kääs = käes
Lähäb = läheb
Nääd = näed
Präägu = praegu
Pää = pea
Pääl = peal
Pääv = päev
Sääl = seal
Vähä = vähe

Diphthongs
Some other diphthongs are changed into single (long or short) vowels; usually this means that the second vowel sound disappears:
Sel = seal
Pel = peal
Peb = peab
Lääb = läheb
Kääb = käib
Vä = või
Kõge = kõige
Ku = kui
Kudas = kuidas
Kudagi = kuidagi
Kule = kuule
Mudugi = muidugi
Nääteks = näiteks
Teene = teine
Öölda = öelda
Võõbolla = võib-olla
Tõõsti = tõesti

Just one sound
Some common words are shortened in fast speech so that they sound like a single sound (vowel or consonant):
a = aga
e = ei
i = ei
m = ma
n = on

Common words and phrases
Some common phrases run together as if they are a single word, and some common words are shortened:
A = aga
Maitia = ma ei tea
Mitteriti = mitte eriti
Mitterilist = mitte erilist
Nongi = nii ongi
Sedet = seda, et
Taegaa = head aega
Trommikust = tere hommikust
Trõhtust = tere õhtust

0 Comments

Dialect examples: numbers (murdekeele näited: numbrid)

11/15/2015

Üks, Kaks, Kolm, Neli | One, Two, Three, Four

Keskmurded | Central dialects
      Tallinn:                          Üks, kaks, kolm, neli
      Kose:                              Üks, kaks, kolm, neli
     Juuru:                             Üks, kaks, kolm, neli

Kirdemurded | Northeastern dialects
      Jõhvi:                             Üks, kaks, kolm, neli
      Vaivara:                        Üks, kaks, kolm, neli
      Kuusalu:                       Üks, kaks, kolm, nel'i

Idamurded | Eastern dialects
      Kodavere:                    Üks, kaks, kol'm, nel'i

Läänemurded | Western dialects
      Pärnu-Jaagupi:         Üks, kaks, kolm, nel'i
      Märtna:                         Üks, kaks, kolm, nel'i

Saarte murded | Island dialects
      Kihelkonna:                Üks, kaks, kolm, neli
      Pöide:                            Üks, kaks, kolm, neli
      Käina:                            Üks, kaks, kolm, neli
      Reigi:                              Üks, kaks, kolm, neli
      Muhu:                            Üks, kaks, kolm, neli

Tartu murded | Tartu dialects
     Tartu:                            Üits, kaits, kolm, neli
     Puhja:                             Üits, kaits, kolm, neli
     Nõo:                                Üits, kaits, kolm, nel'i

Mulgi murded | Mulgi dialects
      Tarvastu:                     Üits, kaits, kolm, neli
      Helme:                          Üt's', kat's', kolm, neli

Võru keele murded | Võru language dialects
      Vastseliina:                Üt's', kat's', kolm, nel'i
      Hargla:                          Üt's', kat's', kolm, neli
      Palo:                               Üt's', kat's', kolm, nel'l'i
      Verhulitsa:                 Üt's', kat's', kolq, nel'l'i
Lutsi: Üțș, kațș, kolq, nelli

Muud soome-ugri keeled | Other Finno-Ugric languages
    Soome | Finnish: Yksi, kaksi, kolme, neljä
    Karjala | Karelian: Yksi, kaksi, kolme, neljjä
    Livviko | Livvi: Üksi, kaksi, kolme, nell'i
    Isuri | Ingrian: Üks, kaks, kold, neljä
    Lüüdi | Ludian: Ükš, kakš, kolme, njelj
    Läänevadja | Votic: Ühs, kahs, kõm, nellä
    Idavadja | Votic: Ühsi, kahsi, kõlmõd, nellä
    Vepsa | Veps: Üks', kak's, koume, nelli
    Liivi | Livonian: Ikš, kakš, kuolm, nēļa

Jõudu teile! - tervitused eesti keeles (greetings in Estonian)

11/6/2015

1 Comment

How do you greet someone in Estonian? The following greetings are all standard Estonian (not dialects, although some are slang) and should be understood by any Estonian-speakers. Greetings in some of the dialects will be discussed in a future post.

Tere: this is equivalent to "hello". Informal ways to say this are "tere-tere" and "terekest." Etymologically, "tere" is related to the word "terve" (healthy, whole), which was used as a greeting as far back as the 12th century.

Tervist: another way to say "hello", again related to the word "terve" (healthy, whole).

Tere hommikust: equivalent to "good morning". The complete phrase, which is no longer used in Estonian, was originally "terve hommikust aega" (good or healthy morning time), a greeting which goes back to the twelfth century or earlier. Modern variations of the morning greeting which can also be used in spoken language include "tere hommikut," "hommikust," "hommikut," and "hommik".

Tere päevast: equivalent to "good day". This is the greeting normally used in the afternoon, between morning (tere hommikust) and evening (tere õhtust). Informally, you can also simply say "päevast".

Tere pärastlõunat: this means "good afternoon." It is not as common in Estonian as "good afternoon" is in English, though. Other variations are "tere pärastlõunast" and "tere pealelõunat," and there is also "tere lõunast" and "tere lõunast" for noontime or midday, although these are not common greetings either. It's much more common to say "tere päevast" (good day) at any time between morning and evening.

Tere õhtust: equivalent to "good evening". Like "tere hommikust", this greeting originally meant "good/healthy evening time," and in the 12th century was probably something like "terveh õhtagosta aigaa;" by the 15th century it had evolved to "terve õhtust." Variations used in modern spoken language include the shorter versions "õhtust" and "õhtut".

Tere kõigile: this means "hello everyone", so you can use it to speak to a group. You can also add "kõigile" to any of the other greetings above: "tere hommikust kõigile" (good morning everyone), "tere päevast kõigile" (good afternoon everyone), etc.

Tere tulemast: this means "welcome." If you want to say "welcome to someplace",   use the illative (sisseütlev) case: "Tere tulemast Eestisse" (welcome to Estonia), "Tere tulemast minu blogisse" (welcome to my blog), "tere tulemast koju" (welcome home). "Welcome back" is "tere tulemast tagasi."

Jõudu tööle: this is a greeting that can be said to a person who is working, and it means "strength to the work." Variations are "tere  jõudu" (greetings of strength) "jõudu teile" (strength to you) or simply "jõudu" (strength). The reply is "jõudu tarvis," which means "strength is needed." Another way to answer is simply "tarvis" (it's needed).

Jätku leiba: this is a greeting that can be said to a person who is eating. It means "may the bread continue" or "may the bread not run out." Another way to say it is "jätku leivale." "Jätku toitu" and "jätku toidule" (may the food not run out) are less common. The reply to any of these can be "jätku tarvis" (it needs to continue; the continuation is needed) or simply "tarvis" (it's needed).

Tšau: this is an informal greeting and it can also be used to say "goodbye." Other ways to spell (and pronounce) it include "tšao," "šau," and "tsau." It comes from the Italian word "ciao".

Hei: this can also be used an informal greeting. It's a loan-word from Swedish, and it's more commonly-used in Swedish than it is in Estonian. A variation is "hei-hei", and an even more informal version is "heippa".

Kuidas läheb?: this is equivalent to "how are you?", and literally it means "how does it go?" or "how's it going?" To say "how's it going for you?", just add the pronoun: kuidas sul läheb?, kuidas sinul läheb?, kuidas teil läheb?

Mul läheb hästi: this works as an answer to "Kuidas läheb," and means "it goes well for me" or "everything is going fine." You can also say "Minul läheb hästi" (it's going fine), "Minul läheb hästi, aitäh" (it's going fine, thanks) or simply "Läheb" (it's going).

Aga sul?: this means "and you?" and can be used with "kuidas läheb?" or related questions that use "läheb," "läks," and "läinud." The formal version is "Aga teil?" There is also the longer version, "Kuidas sul endal läheb?" and "Kuidas teil endal läheb?" (and how's it going for yourself?)

Kuidas käsi käib?: this is another way to ask "how are you?" Since "käsi" means both "hand" and "arm" in Estonian, this can be literally translated as "how does your hand go?" or "how does your arm go?" (There is also a plural form, "kuidas käbarad käivad?", which means "how do your hands/arms go?")  This is an older greeting, but it is still used.

Kuidas sa elad?: this is an informal way to ask "how are you?", meaning "how do you live?" You can also say "kuidas elad?" or, more formally, "kuidas teie elate?" or "kuidas elate?" More informal ways to ask this are "kuidas elu läheb?", "kuidas elu veereb?" or "kuidas eluke veereb?" (how's life going?)

Hästi: this is a good answer to any of the "how are you" questions (kuidas läheb, kuidas käsi käib, kuidas sa elad, etc.), and means "fine" or "well". You can also say "Tänan hästi" (fine, thank you) or "Tänan küsimast, hästi" (fine, thanks for asking). If you are doing very well, you can say "väga hästi" (very well) or "päris hästi" (quite well). "Kõik on korras" means "everything is fine" or "everything is alright." Other answers include "normaalselt" (okay), "pole viga" (not too bad) and "keskmiselt" or "keskeltläbi" (average; so-so).

Aga sina?: this means "and you?" and can be used with "kuidas sa elad?" With the more formal "kuidas teie elate?", use "aga teil?"

Mis uudist?: this means "what's new?" You can also say "mis teil uudist?" or "mis sul uudist?" (what's new with you). A possible reply is "mitte midagi" (nothing).   Other replies include "mitte midagi erilist" (nothing special), "ei midagi erilist" (nothing special), "ei midagi" (nothing), or "ei midagi, tänan küsimast" (nothing, thanks for asking). "Mis toimub?" means "what's happening?".

More greetings (and a source for some of this information): Greetings in Languages of Estonia.

1 Comment

Dialect examples: greetings (murdekeele näited: tervitused)

11/5/2015

0 Comments

The Estonian language historically has two main divisions: northern Estonian and southern Estonian. Standard literary Estonian is based on the northern dialect. This is the form of Estonian which is spoken today throughout the country and taught in schools.

Regional dialects are for the most part no longer spoken in Estonia. They can be found mostly in older texts, such as folk poetry. In a few areas, such as Võrumaa and the western islands, regional dialects are still spoken by a few speakers. (The dialect spoken in Võrumaa is sometimes considered a separate language.)

Below is an example of the greeting "Kuidas käsi käib?" in many of the historical dialects from throughout Estonia.  "Kuidas käsi käib?"  literally means "how does your hand go?" or "how does your arm go?", and it s a way to ask "how are you?" in Estonian. Some of the dialect examples below are in the plural (mitmus) form: Kuidas käed käivad? Kuidas käbarad käivad?,  and some are in the singular (ainsus) form:  Kuidas käsi käib?

Kuidas käsi käib? eesti murretes | How are you? in Estonian dialects

Keskmurded | Central dialects
      Tallinn:                    Kuidas käsi käib?
      Kose:                         Kudas so käsi käib?
     Juuru:                        Kudas so käbäräd käiväd?

Kirdemurded | Northeastern dialects
     Jõhvi:                        Kuda käbäräd käiväd?
      Vaivara:                   Kuida käsi käib?
      Kuusalu:                  Kuda käsi käüb?

Idamurded | Eastern dialects
     Kodavere:               Kuda käbäräd käevad?

Läänemurded | Western dialects
Pärnu-Jaagupi:    Kudas käpp köib?
      Märtna:                    Kudas käsi keib?

Saarte murded | Island dialects
      Kihelkonna:           Kuidas käsi keib?
      Pöide:                       Kudas käbarad käivad?
      Käina:                       Kuidas käpad käivad?
      Reigi:                         Kuidas käsi käib?
      Muhu:                       Kuidas käbalad köevad?

Tartu murded | Tartu dialects
     Tartu:                        Kuda käsi käib?
     Puhja:                        Kudas käsi käib?
     Nõo:                           Kudass käsi käib?

Mulgi murded | Mulgi dialects
      Tarvastu:                Kudas käsi käib?
      Helme:                     Kuiss käbäre käivä?

Võru keele murded | Võru language dialects
      Vastseliina:           Kuis käsi kaü?
      Hargla:                     Kuiss käsi kaü?
      Lutsi:                        Kuis käsi käib?
      Leivu:                       Kui k'äži k'äüles?

Allikas (source): Greetings in Languages of Estonia.

0 Comments

Võro Kiil': The Võru Dialect

Kihnu Kiel: The Kihnu Dialect

Spoken Estonian (eesti kõnekeel)

Dialect examples: numbers (murdekeele näited: numbrid)

Jõudu teile! - tervitused eesti keeles (greetings in Estonian)

Dialect examples: greetings (murdekeele näited: tervitused)

Keeleblogi

Viimased ja populaarsemad
teemad

Recent and popular topics

Kategooriad

Arhiiv

Võro Kiil': The Võru Dialect

Kihnu Kiel: The Kihnu Dialect

Spoken Estonian﻿ (eesti kõnekeel)

Dialect examples: numbers (murdekeele näited: numbrid)

Jõudu teile! - tervitused eesti keeles (greetings in Estonian)

Dialect examples: greetings (murdekeele näited: tervitused)

Keeleblogi

Viimased ja populaarsemad​teemad

Recent and popular topics

Kategooriad

Arhiiv

Spoken Estonian (eesti kõnekeel)

Viimased ja populaarsemad
teemad