Maakeel: Estonian Language
  • Keeleblogi
    • Language Blog
  • Eesti kirjakeel
    • Standard Estonian
  • Tõlge ja Keeleõppimine
    • Translation and Learning
  • Eesti keelemurded
    • Estonian dialects
  • Kontaktivorm
    • Contact form

Mulgi Kiil: The Mulgi Dialect

10/20/2016

0 Comments

 
Picture
Picture
MULGI KIIL
EESTI KIRJAKEEL
ENGLISH
Põhisõnavara Võrdluseks | Comparison of Basic Vocabulary
Lind
Un't
Koer
Mõts
Kask
Mua
​Emä
Isä
Sõsar
Miis
Ilm
Kiil'
Nägu
Õpeteje
​Lendäme
Ikme
Mõskme
Vastane
Punnane
Lämmi
Ilus
Vähä
Pal'lu
Pole
Sääl
​Pääle​
Lind
Hunt
​Koer
​Mets
​Kask
Maa
​​Ema
Isa

Õde
Mees
​Ilm
​Keel   
  

Nägu
Õpetaja
​Lendama
Nutma
Pesema
Uus
​Punane
Soe
​
Ilus
​Vähe
Palju
​Pole
​​Seal
​Peale 
Bird
Wolf
Dog
Mets
​Kask
Land
​Mother
​Father
Sister
Man
Weather
Language
Face
Teacher
Fly
Cry
Wash
New
​Red
Warm
Pretty
Few
Many
​Isn't

There
Onto
Asesõnad | Pronouns
Mea
Sea
Temä
Mee
Tee
Nemä
Sii
Nii

Mina
Sina
Tema
Meie
Teie
Nemad
See
​Need
I
You (sing.)
He, She
We
You (plural)
They
It
Those
Küsisõnad | Question Words
Mis
Kes
Kuda
Kui pal'lu
Kos
Kohe
Kuna
Midäs
​
Mikes
Mis
Kes
Kuidas
Kui palju
Kus
Kuhu
Millal
Miks
​Milleks
What
Who

How
How many
Where
Where to
When
Why
​What for
Arvud | Numbers
Üits
Kaits
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seidse
Katesse
Ütesse
Kümme
Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa

Kümme
One
Two 
Three
Four
Five
Six
Seven
Eight 
Nine

Ten
Nädalapäevad | Days of the Week
Esmaspe 
Teisibe
Kesknädala
Neljabe
Reede
Laube / Poolpa
Pühapääv
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev

Pühapäev
Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday 
Saturday
Sunday
Täisminevik | Present Perfect Tense
Ole käünü
​Ole ollu
Ole kõnelnu
Ole tullu

Ole usknu
Ole ütelnu

Olen käinud
​Olen olnud
Olen r
ääkinud
Olen tulnud
Olen uskunud

Olen öelnud
I have gone
I have been

I have spoken
I have come
I have believed
I have said
Sisseütlev | Illative Case
K​ülän
Majan
M
õtsan
P
äeväss
K​ülas
Majas
Metsas
P
äevas
In a village
In a house
In a forest
In a day
Mitmus | Plural
Silmä
K
äed
M
õtsa

K​ülä
Silmad
K
äed
Metsad

K​ülad
Eyes
Hands
Forests
​Villages
Fraasid | Phrases
Tere ommukut!
Tere õhtust!
Kuda lääp?
Äste.
Ääd aiga!
Kõliste miul.
Aituma!
Tere tulemast!
Kohe sa läät?
Mea lää kojo.
Ooda!
M
ea ei tää.
Mis siul viga om?
Mea ei saa aru.
Mike keeli sa kõnelet?


Egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne.
Tere hommikust!
Tere õhtust!
​Kuidas sul l
äheb?
Hästi.
Head aega!
​Helista mulle.
Aitäh!
Tere tulemast!
Kuhu sa lä​hed?
Ma lä​hen koju.

​Oota!
Ma ei tea.
​Mis sul viga on?
​Ma ei saa aru.
Mis keeles sa räägid?


Igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel.
Good morning!
Good evening!
How are you?
Fine.
Goodbye!
​Call me.
Thank you!
Welcome!
​Where are you going?
​I'm going home.
​Wait!
​​I don't know.
What's wrong with you?
​I don't understand.
​What language are you speaking?
In every farm a different kvass, in every parish a different language.
Allikad | Sources
Mulgi sõnastik
 

Õpime mulgi kiilt 
VMS murdesõnastik: Mulgi sõnavara 
Eesti vaimse kultuuripärand: Mulgi keel

Murdetekste Mulgimaalt | Dialect Texts from Mulgimaa
0 Comments

Sunset (Loojang)

9/25/2016

0 Comments

 
Picture
A word for "sunset" in Estonian is loojang. The word loojang may derived from looma (to create), or from loe (northwest).  It's not known which is its origin; there seems to be evidence for both, given the similarities between the words for "northwest" and "west" in various Finnic languages and the word for "sunset" in those languages, as well as connections between the two meanings of looja ("beyond the horizon" and "creator").

Comparison of the word for "sunset" (päikeseloojang) or "behind the horizon" (silmapiiri taha)  in Finnic languages:
     Estonian (standard): loojang, looja
     Estonian (Tõstamaa dialect): loode
     
Estonian (Kodavere dialect): luajak (also: luuja)

     Estonian (Kihnu dialect): luõdõ (also: luuja)
     V
õru: luuja
     Livonian: lūojõ
     Votic: loojaa 
     Ingrian: loojaa 


Comparison of the words for "northwest" (loe) and "west" (lääs) in Finnic languages (keep in mind that it is common for the meanings of these words to have shifted to different cardinal points over time, i.e. from west to northwest or vice versa:
     Estonian (standard, but not some of the dialects): loe, meaning: northwest
     Estonian (Lüganuse dialect): loode, meaning: northwest
     Estonian (Kihnu dialect): luõdõ, meaning: northwest
     Võru: loodõh, meaning: northwest

     Votic:  looõ (also: loo, looto), meaning: northwest
     Finnish: luode, meaning: northwest
     Ingrian:  looe (also: loove), meaning: northwest
     Ludic: luodeh, meaning west 
     Livonian: lūod,  meaning: northwest
     Veps: lodeh, meaning both west and northwest

     Viena Karelian: luoteh, meaning both west and northwest
     South Karelian: luodeh, meaning west, and luueh, meaning northwest
     Aunuse Karelian: luodeh, meaning both west and
 northwest
     Estonian loettuul, (Prangli dialect), meaning "northwestern wind"
     Latvian: luodes vējš, meaning "northwestern wind" (borrowed from Livonian lūod)


Comparison of idiomatic phrases meaning "the sun sets" in Finnic languages:
     Estonian (standard): päike läheb looja
     Estonian (archaic): päev läheb looja
     Estonian (Hargla dialect): päiv lätt luuja
     Livonian: pǟva lǟ’b lūojõ
     Votic: päivükäz laskiijaa loojaa
     Võru: päiv lätt Jumalihe, päiv lätt Jumalilõ

Allikad/sources:

Eesti etümoloogiasõnaraamat,  Väike murdesõnastik; Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik​, Prangli murdesõnastik, Kihnu sõnaraamat,  Kodavere sõnaruamat, Võru-Eesti Synaraamat

0 Comments

Võro Kiil': The Võru Dialect

7/4/2016

0 Comments

 
Picture
Picture
V​ÕRU KIIL'
EESTI KIRJAKEEL
ENGLISH
Põhisõnavara Võrdluseks | Comparison of Basic Vocabulary
Tsirk
Susi
Pini
​Mõts
Kõiv
Maa
​Imä
Esä
Sõsar
Miis
Ilm
Kiil'
Nägo
Oppaja
Lindama
Ikma
Mõskma
Vahtsõnõ
Verrev
Lämmi
Illos
​Veidüq
Pall'o
Olõ-iq
Sääl
Pääle

Lind
Hunt
​Koer
​Mets
​Kask
Maa
​​Ema
Isa

Õde
Mees
​Ilm
​Keel   
  

Nägu
Õpetaja
​Lendama
Nutma
Pesema
Uus
​Punane
Soe
​
Ilus
​Vähe
Palju
​Pole
​​Seal
​Peale 
Bird
Wolf
Dog
Mets
​Kask
Land
​Mother
​Father
Sister
Man
Weather
Language
Face
Teacher
Fly
Cry
Wash
New
​Red
Warm
Pretty
Few
Many
​Isn't

There
Onto
Asesõnad | Pronouns
Maq
Saq
Timä
Miiq
Tiiq
Nimäq
Seo
Taa

Mina
Sina
Tema
Meie
Teie
Nemad
See
​Need
I
You (sing.)
He, She
We
You (plural)
They
It
Those
Küsisõnad | Question Words
Miä 
Kiä 
Kuis 
Ku pall'o
Kon
Kohe 
Kuna
Mille

Minktarbis
Mis
Kes
Kuidas
Kui palju
Kus
Kuhu
Millal
Miks
​Milleks
What
Who

How
How many
Where
Where to
When
Why
​What for
Arvud | Numbers
Ütś
Katś
Kolm
Nelli
Viiś
Kuuś
Säidse
Katõssa
Ütessä
Kümme
Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa

Kümme
One
Two 
Three
Four
Five
Six
Seven
Eight 
Nine
Ten
Nädalapäevad | Days of the Week
Iispäiv
Tõõsõpäiv
Kolmapäiv
Nelläpäiv
Rii:di
Puu:l'päiv
Pühäpäiv

Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev

Pühapäev
Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday 
Saturday
Sunday
Täisminevik | Present Perfect Tense
Ole käüdüq
Ole olnuq
Ole 
kõnõlnuq
​Ole tulnuq
​Ole ütelnüq

Olen käinud
​Olen olnud
Olen r
ääkinud
Olen tulnud

Olen öelnud
I have gone
I have been

I have spoken
I have come
I have said
Sisseütlev | Illative Case
Külän
Majan
M
õtsah
P
äivän
​Külas
Majas
Metsas
P
äevas
In a village
In a house
In a forest
In a day
Mitmus | Plural
Silmäq
Käeq
Mõtsaq
​Küläq
Silmad
K
äed
Metsad

K​ülad
Eyes
Hands
Forests
​Villages
Fraasid | Phrases
Tereq pääväst!
Tereq õdagust!

Kuis sul lätt?
Häste.

​Hüvvä aego!
Aiteh!
Tere tulõmast!
Kohe lätt?
Ma lää kodo.
​Oodaq!
Ma tiiä-i.
Miä sul hädä om?
Saa-i arvu.
Raamat om eesti keelest võro kiilde ümbre pant.

Mullõ taa miildüs.


Tere hommikust!
Tere õhtust!
​Kuidas sul l
äheb?
Hästi.
Head aega!
Aitäh!
Tere tulemast!
Kuhu sa lä​hed?
Ma lä​hen koju.

​Oota!​
Ma ei tea.
​Mis sul viga on?
​Ma ei saa aru.

Raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud.
​Mulle see meeldib.
Good morning!
Good evening!
How are you?
Fine.
Goodbye!
Thank you!
Welcome!
​Where are you going?
​I'm going home.
​Wait!
​​I don't know.
What's wrong with you?
​I don't understand.
The book is translated from Estonian to Võru.
​I like this.
Allikad | Sources:
Võro-eesti-võro sõnaraamat  
Võro-eesti synaraamat 
VMS murdesõnastik: Võro sõnavara
Netidigisõnad sõnaraamat 
Opimi võro kiilt 
Eesti vaimse kultuuripärand: Võru keel
Võrokeeline kodo 
Võro Kiil 
0 Comments

Kihnu Kiel: The Kihnu Dialect

6/30/2016

0 Comments

 
Picture
Picture
KIHNU KIEL
​EESTI KIRJAKEEL
ENGLISH
Põhisõnavara Võrdluseks | Comparison of Basic Vocabulary
Ljõnd           
Uent        
Koer
​Mets  
Kask
​Mua
Emä 
Isä  ​
Õdõ       
​Mies
​Jõlm            
Kiel
Njagu
Õpõtaja 
Ljõndamä 
Nutma
​Pesemä 
Uus
Punanõ
Soe
Jõlus 

Vähä
​Paelu
Põlõ
Siäl 
Piäle
Lind
Hunt
​Koer
​Mets
​Kask
Maa
​​Ema
Isa

Õde
Mees
​Ilm
​Keel   
  

Nägu
Õpetaja
​Lendama
Nutma
Pesema
Uus
​Punane
Soe
​
Ilus
​Vähe
Palju
​Pole
​​Seal
​Peale 
Bird
Wolf
Dog
Mets
​Kask
Land
​Mother
​Father
Sister
Man
Weather
Language
Face
Teacher
Fly
Cry
Wash
New
​Red
Warm
Pretty
Few
Many
​Isn't

There
Onto
Asesõnad | Pronouns
Mia
Sia
T
äma
Meite
Teite
Nämäd
Sie
​Nied
Mina
Sina
Tema
Meie
Teie
Nemad
See
​Need
I
You (sing.)
He, She
We
You (plural)
They
It
Those
Küsisõnad | Question Words
Mis
Kis
Kudas 
Paelus
Kus
Kussõ
Mjõllas
Miks
​Miks iest

Mis
Kes
Kuidas
Kui palju
Kus
Kuhu
Millal
Miks
​Milleks
What
Who

How
How many
Where
Where to
When
Why
​What for
Arvud | Numbers
Üks
Kaaks
Kolm
Neeli
Viis
Kuus
Seetse
Kahõksa
Üheksä
Kümme
Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa

Kümme
One
Two 
Three
Four
Five
Six
Seven
Eight 
Nine
Ten
Nädalapäevad | Days of the Week
Esmäspä
Teesimbä
Kolmabä
Neljäbä
Riedi
Laupa

Pühäbä
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev

Pühapäev
Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday 
Saturday
Sunday
Täisminevik | Present Perfect Tense
Olõ käün
Olõ oln
Olõ riäkn
Olõ tuln
Olõ uskn

Olõ öeln
Olen käinud
​Olen olnud
Olen r
ääkinud
Olen tulnud
Olen uskunud

Olen öelnud
I have gone
I have been

I have spoken
I have come
I have believed
I have said
Sisseütlev | Illative Case
K​üläs
Majas
Metses
P
äävis
K​ülas
Majas
Metsas
P
äevas
In a village
In a house
In a forest
In a day
Mitmus | Plural
Silmad
K
äed
Metsäd

K​üläd
Silmad
K
äed
Metsad

K​ülad
Eyes
Hands
Forests
​Villages
Fraasid | Phrases
Tere umikust!
Tere õhtast!
​Kudas siol lähäb?
Iästi.
Iä aega!
Elistä miolõ.
Aiteh! 
Tere tulõmast!
Kussõ sia lähäd?
Mia lähä koo.
Udutt!

​Mia ei ti
ä.
​Sasja siol viga ond?
​Mia ei sua aru.
Igas valdõs oma kiel.
​

Kihnu kiel ond tor
õ kiel.
Tere hommikust!
Tere õhtust!
​Kuidas sul l
äheb?
Hästi.
Head aega!
​Helista mulle.
Aitäh!
Tere tulemast!
Kuhu sa lä​hed?
Ma lä​hen koju.

​Oot-oot!​
Ma ei tea.
​Mis sul viga on?
​Ma ei saa aru.
Igas vallas on oma keelepruuk.
Kihnu keel on tore keel.
Good morning!
Good evening!
How are you?
Fine.
Goodbye!
​Call me.
Thank you!
Welcome!
​Where are you going?
​I'm going home.
​Wait!
​​I don't know.
What's wrong with you?
​I don't understand.
Each parish has its own way of speaking.

The Kihnu language is a great language.
Allikad | Sources:
Kihnu Murraku Vokaalidest
[KES] Kihnu Sõnaraamat
Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimistu: Kihnu Keel
VMS murdesõnastik: Kihnu sõnavara 
Kihnu Kultuuri Instituut
Eesti Keele Instituudi Fonoteek: Kihnu
0 Comments

Keelemurded Võrdluseks | Comparison of Dialects

5/10/2016

0 Comments

 
Põhja: Eesti Kirjakeel
North: Standard Estonian

Lääne: Kihnu kiel
Western Islands: Kihnu 

Lõuna: Mulgi kiil
South: Mulgi dialect

Kagu: Võru kiil
Southeast: Võru dialect

​Kirde: Alutaguse keel
Northeast: Alutaguse

Inglise keel
​English translation



​Lind


Ljõnd


Lind


Tsirk


Lind


​Bird




​Hunt


Uent


Un't


Susi


Susi


Wolf

​Koer


Koer


Koer


Pini


Koir


Dog

​Mets


Mets


Mõts


Mõts


Mets


​Forest

Põhja: Eesti Kirjakeel 
North: ​ Standard Estonian

Lääne: Kihnu kiel
Western Islands: Kihnu 

Lõuna: Mulgi kiil
South: Mulgi dialect

Kagu: Võru kiil
Southeast: Võru dialect

​Kirde: Alutaguse keel
Northeast: Alutaguse

Inglise keel
​English translation

​

​Maa


Mua


Maa


Maa


Maa


Land

​


​Õde


Õdõ


Sõsar


Sõsar


Sõsar


Sister

​Mees



Mies


Miis


Miis


Mees


Man

​Ilus


Jõlus


Ilus


Illos


Muik


​Pretty 

Põhja: ​Eesti Kirjakeel 
North: Standard Estonian

Lääne: Kihnu kiel
Western Islands: Kihnu

Lõuna: Mulgi kiil
South: Mulgi dialect

Kagu: Võru kiil
Southeast: Võru dialect

​Kirde: Alutaguse keel
Northeast: Alutaguse

Inglise keel

​English translation

​Nägu



Njagu



Nägu


Nägo



Pläsu



Face

​Punane 


Punanõ


Punane


Verrev


Punane


Red



​Vähe


Vähä


Vähä


Veidüq


Vähe


Few

​Palju


Paelu


Pal'lu


Pall'o


Pali


Many
0 Comments

Talumaja Hiiumaal (farmhouse on Hiiumaa Island)

5/8/2016

0 Comments

 
Basic vocabulary for house and garden:
Move the cursor over the image to see the words! Viige hiirekursori pildi peale sõnade nägemiseks!
The words are listed below in the nominative (nimetav), genitive (omastav) and partitive (osastav) cases.
Farmhouse
Door
​Window
Roof
​Chimney
Tree
Bush
​Grass
Flower
​Sky
Pole fence
Green grass
Blue sky
​Yellow flower
Talumaja
Uks

Aken
Katus
​Korsten
Puu
​P
õõsas
​Muru
Lill
Taevas
Teivasaed
Roheline muru

Sinine taevas
​Kollane lill
Talumaja
Ukse

Akna
Katuse
​Korstna
Puu
​P
õõsa
​Muru
Lille
Taeva
Teivasaia
Rohelise muru
Sinise taeva
​Kollase lille
Talumaja
Ust

Akent
Katust
​Korstnat
Puud
​P
õõsast
​Muru
Lille
Taevast
Teivasaeda
Rohelist muru
Sinist taevast
​Kollast lille
Photo source (pildi allikas): Wikimedia Commons and interactive vocabulary made with Thinglink.
0 Comments

Compound Words (Liitsõnad)

4/15/2016

2 Comments

 
Estonian compound words are usually made of two nouns, the first one in the nominative (nimetav) or genitive (omastav) case, the second one in the nominative (nimetav) case.  Compound words in Estonian are often creative and descriptive. Some of the more interesting and descriptive compound words include: 
pesu (wash) + karu (bear) = pesukaru (washbear) raccoon
Picture
+
Picture
=

Picture
kilp (shield) + konn (frog) = kilpkonn (shieldfrog) turtle
Picture
+
Picture
=
Picture
jõe (river) + hobu (horse) = jõehobu (riverhorse) hippopotamus
Picture
+
Picture
=
Picture
nina (nose) + sarvik (horn) = ninasarvik (nosehorn) rhinoceros
Picture
+
Picture
=
Picture
raud (iron) + tee (road) = raudtee (ironroad) railroad
Picture
+
Picture
=
Picture
pistik (plug) + pesa (nest) = pistikupesa (plugnest) outlet
Picture
+
Picture
=
Picture
2 Comments

Some easily confused verbs

4/3/2016

0 Comments

 
The following words have similar sounds (and in some cases, related meanings); some of them may be easily-confused by learners of Estonian.
Keep in mind that certain sounds added to verbs change the meaning in predictable ways.  For example, -ta- added before the infinitive ending indicates that the action is causative or transitive (i.e., the subject causes the action to happen to something else). In other words, kasvama means "to grow", while kasvatama means "to raise, to cultivate".  


arvama = to think, to believe, to figure, to guess
arvestama = to bargain for, to count on
arvustama = to criticize
arvutama = to calculate, to compute

asuma = to be located, to dwell, to reside, to commence
asutama = to establish
asundama  = to displace, to colonize
asustama = to colonize, to populate
asendama
= to replace
asenduma - to be replaced
asetama = to place, to lay, to situate
asetsema = to be located, to be situated
asetuma = to take place

määrama = to determine, to identify
määrima = to lubricate, to grease, to spread
määratlema = to define, to specify
määrduma = to soil

tekitama = to cause, to bring forth, to generate 
tekkima =  to originate, to come into being
tegima = to do, to make
tegelema = to deal with
tegutsema = to act, to operate, to do
​
toimuma: to happen, to take place
toimima: to act as
toimetama: to edit, to take

​​tundma = to feel
tunduma = to seem, to look
tunnustama = to recognize, to acknowledge
tunnistama = to witness, to admit, to confess

ulama = to hang around 
ulatama = to pass, to hand
ulatuma = to amount to, to reach, to stretch
ulatsema  = to behave mischievously

unistama = to dream
unustama = to forget
ununema = to fade from memory


​
0 Comments

75 ways to say "80"

4/1/2016

0 Comments

 
For those not yet familiar with the Estonian case system, don't panic.  You don't actually have to memorize 75 forms of the word "eighty", or of any other word.

But it is true that there are 75 forms of the word "eighty"*.  Here's how: there are 14 cases in Estonian. Each case has a singular and plural form, making 28 total.  The numbers, in addition, have cardinal (one, two, three) and ordinal (first, second, third) forms, which makes two sets of 28.   That makes 56, but in some cases there are more than one possible form.  For the word "eighty" (or for any similar number word), many plural cases have two forms, and the total is 75 forms.

On the bright side, there are fairly consistent rules to how cases are formed, so for most words you can form the all the other cases by learning only three forms (nominative, genitive, and partitive).   


*Why did I choose the number eighty?  Because it's the one I encountered recently that was giving me trouble. I was trying to figure out the adessive plural of the ordinal number; in other words, I wanted to say "in the eighties".  No, English doesn't use the ordinal number for this, but Estonian does: it means "in the eightieth (years)."

By the way, the correct form for "in the eighties" is kaheksakümnendatel.

   
Põhiarvud - cardinal
Ainsus - singular forms

​
nimetav (nominative)
omastav (genitive)
osastav (partitive) 1
osastav (partitive) 2
sisseütlev (illative)
seesütlev (inessive)
seestütlev (elative)
alaleütlev (allative)
alalütlev (adessive)
alaltütlev (ablative)
saav (translative)
rajav (terminative)
olev (essive)
ilmaütlev (abessive)
kaasaütlev (comitative)

Põhiarvud - cardinal
Mitmus - plural forms

​
nimetav (nominative)
omastav (genitive)
osastav (partitive) 
sisseütlev (illative) 1
sisseütlev (illative) 2

seesütlev (inessive) 1
seesütlev (inessive) 2

seestütlev (elative) 1
seestütlev (elative) 2

alaleütlev (allative) 1
alaleütlev (allative) 2

alalütlev (adessive) 1
alalütlev (adessive) 2

alaltütlev (ablative) 1
alaltütlev (ablative) 2

saav (translative) 1
saav (translative) 2
rajav (terminative) 1
rajav (terminative) 2

olev (essive) 1
olev (essive) 2
ilmaütlev (abessive)
kaasaütlev (comitative)


Järgarvud - ordinal 
Ainsus - singular forms

​
nimetav (nominative)
omastav (genitive)
osastav (partitive) 
sisseütlev (illative)
seesütlev (inessive)
seestütlev (elative)
alaleütlev (allative)
alalütlev (adessive)
alaltütlev (ablative)
saav (translative)
rajav (terminative)
olev (essive)
ilmaütlev (abessive)

kaasaütlev (comitative)

Järgarvud - ordinal 
Mitmus - plural forms

​
nimetav (nominative)
omastav (genitive)
osastav (partitive) 
sisseütlev (illative) 1
sisseütlev (illative) 2

seesütlev (inessive) 1
seesütlev (inessive) 2
seestütlev (elative) 1
seestütlev (elative) 2

alaleütlev (allative) 1
alaleütlev (allative) 2

alalütlev (adessive) 1
alalütlev (adessive) 2

alaltütlev (ablative) 1
alaltütlev (ablative) 2

saav (translative) 1
saav (translative) 2

rajav (terminative) 1
rajav (terminative) 2

olev (essive) 1
olev (essive) 2

ilmaütlev (abessive)

kaasaütlev (comitative)


​
kaheksakümmend 
kaheksakümne
kaheksatkümmend
kaheksatkümmet
kaheksakümnesse
kaheksakümnes   
kaheksakümnest
kaheksakümnele
kaheksakümnel
kaheksakümnelt
kaheksakümneks
kaheksakümneni
kaheksakümnena
kaheksakümneta
kaheksakümnega




kaheksakümned
kaheksakümnete
kaheksakümneid
kaheksakümneisse
kaheksakümnetesse
kaheksakümneis
kaheksakümnetes
kaheksakümneist
kaheksakümnetest
kaheksakümneile
kaheksakümnetele
kaheksakümneil
kaheksakümnetel
kaheksakümneilt
kaheksakümnetelt
kaheksakümneiks
kaheksakümneteks
kaheksakümneini
kaheksakümneteni
kaheksakümneina
kaheksakümnetena
kaheksakümneteta
kaheksakümnetega




kaheksakümnes 
kaheksakümnenda
kaheksakümnendat
kaheksakümnendasse
kaheksakümnendas
kaheksakümnendast
kaheksakümnendale
kaheksakümnendal
kaheksakümnendalt
kaheksakümnendaks
kaheksakümnendani
kaheksakümnendana
kaheksakümnendata
kaheksakümnendaga




kaheksakümnendad
kaheksakümnendate
kaheksakümnendaid
kaheksakümnendaisse
kaheksakümnendatesse
kaheksakümnendais
kaheksakümnendates
kaheksakümnendaist
kaheksakümnendatest
kaheksakümnendaile
kaheksakümnendatele
kaheksakümnendail
kaheksakümnendatel
kaheksakümnendailt
kaheksakümnendatelt
kaheksakümnendaiks
kaheksakümnendateks
kaheksakümnendaini
kaheksakümnendateni
kaheksakümnendaina
​kaheksakümnendatena
kaheksakümnendateta
kaheksakümnendatega
0 Comments

Some easily-confused words

3/31/2016

0 Comments

 
The following words have similar sounds (and in some cases, related meanings);  some of them may be easily-confused by learners of Estonian.

ikka = still, yet
ikkagi = after all, nevertheless
iga = each, every
igati = in every way


järel = after, behind
järele = after, for
järjest = in a row
järgi = according to, by
järg = sequel, continuation, turn
jälg = print, track
jalg = foot, leg


kohe = instantly, promptly
koha (koht) = place, location
kohal = above, over, present, in place
kohale = in place
kohane = appropriate
kohaselt = according to
koht = place, location
kohta = about

kohtu (kohus) = court of law, duty

kokku = together, total
kogu = entire, whole, body, set, collection


peaaegu = nearly, almost
peagi = soon
pealegi = besides, furthermore
pealagi = top of the head; crown of the head

suhteline = relative
suhtumine = attitude
suhtlemine = communication
​
vahel = sometimes, rarely
vahest = maybe


välaanne = publication, edition, periodical
väljaandamine = extradition
välja andma = to publish, to extradite, to betray

õige = correct
õigesti = properly, correctly
õieti = in fact, to tell the truth
õ
ie (õis) = flower, bloom
oie (oige) = moan, grown


0 Comments
<<Previous

    Keeleblogi

    Inglisikeelne blogi eesti keelest ja eesti keelemurretest
    A blog in English about the Estonian language and its dialects

    Viimased ja populaarsemad
    ​teemad

    ​Mulgi Kiil: Põhisõnavara
    Võro Kiil': Põhisõnavara​​
    Kihnu Kiel: Põhisõnavara​​
    Keelemurded Võrdluseks
    Eesti Kõnekeel

    Kaheksa Ilmakaart, 1. osa
    Põhjast Põhjani
    Kes Oskab Murret?
    Murdekeele Näited: Tervitused
    Murdekeele Näited: Numbrid​

    Recent and popular topics

    Mulgi Kiil: Basic Vocab
    Võru Dialect: Basic Vocab
    Kihnu Dialect: Basic Vocab
    Comparison of Dialects
    Compound Words
    Easily-Confused Verbs
    Spoken Estonian

    Keywords from the Kitchen
    Greetings in Estonian
    Thanking in Estonian

    Kategooriad

    All
    Basic Vocab | Põhisõnavarasid
    Cardinal Directions | Ilmakaari
    Case Declination | Käändeid
    Compound Words | Liitsõnu
    Dialects | Murdeid: Alutaguse
    Dialects | Murdeid: Hargla
    Dialects | Murdeid: Helme
    Dialects | Murdeid: Ida
    Dialects | Murdeid: Jõhvi
    Dialects | Murdeid: Juuru
    Dialects | Murdeid: Käina
    Dialects | Murdeid: Kihelkonna
    Dialects | Murdeid: Kihnu
    Dialects | Murdeid: Kirde
    Dialects | Murdeid: Kodavere
    Dialects | Murdeid: Kose
    Dialects | Murdeid: Kuusalu
    Dialects | Murdeid: Lääne
    Dialects | Murdeid: Leivu
    Dialects | Murdeid: Lüganuse
    Dialects | Murdeid: Lutsi
    Dialects | Murdeid: Märtna
    Dialects | Murdeid: Muhu
    Dialects | Murdeid: Mulgi
    Dialects | Murdeid: Nõo
    Dialects | Murdeid: Palo
    Dialects | Murdeid: Pärnu
    Dialects | Murdeid: Põhja
    Dialects | Murdeid: Pöide
    Dialects | Murdeid: Prangli
    Dialects | Murdeid: Puhja
    Dialects | Murdeid: Ranniku
    Dialects | Murdeid: Reigi
    Dialects | Murdeid: Saared
    Dialects | Murdeid: Tartu
    Dialects | Murdeid: Tarvastu
    Dialects | Murdeid: Tõstamaa
    Dialects | Murdeid: Vaivara
    Dialects | Murdeid: Vastseliina
    Dialects | Murdeid: Verhulitsa
    Dialects | Murdeid: Võru
    Expressions | Väljendusi
    Finnic | Läänemeresoome
    Greetings | Tervitusi
    Language Learning | Keeleõpet
    Odds & Ends | Nippeid Näppeid
    Slang Words | Slängisõnu

    Arhiiv

    October 2016
    September 2016
    July 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    March 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015

Powered by Create your own unique website with customizable templates.
Photos used under Creative Commons from mrsdkrebs, rodolfoaraiza.com, masterplaan, tm-tm, laglematto, Eesti.pl, timpeartrice, Art&Music*Woo-Hoo, brainstorm1984, CarbonNYC [in SF!], CrappyPhoto, masterplaan, xoque, Jo Naylor, Nederland in foto's, James St. John, Jeff Kontur, Filter Forge, mattcatpurple, lorenkerns, armadano, Anne Worner, bambe1964, amslerPIX, GlasgowAmateur